Tripid

Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.

  • Tripid,  Tsill

    Türgi blogi. Sukeldumas

    Laupäev, 1. juuni. Jälle vahetati treening ära. Natuke olin isegi nördinud, sest tahtsin väga minna Antalya akvaariumisse, mis algselt tööplaanis oli. Mulle meeldib värvilisi kalu vaadata. Ja pealegi – maailma suurima tunneliga akvaarium, see oleks ju väga äge. Nii et ma siis eelmisel õhtul natuke isegi protesteerisin vahetuse pärast.

    Ma olen sukeldumas varem käinud, mul on isegi kursus läbitud ja litsents tehtud, mis küll vist paraku enam ei kehti, aga sukelduma ma tõesti omal valikul poleks läinud.

    9.20 oli pealevõtmise kellaaeg, aga 15 min hiljem polnud buss veel saabunud. Läksin kontorist küsima ja lubati, et 5 minuti pärast on auto kohal. Enam-vähem nii oli ka. Tõepoolest seekord tuldi sõiduautoga järgi. Tegime enne sadamat veel ühe peatuse ja korjasime ühe turisti ka ühest hotellist peale. Sadamas juhatati õigele laevale ja seal oli suurem seltskond turiste juba ees. Peagi võtsime suuna merele.

    Pärast väikest tervitusmorssi ja keeksi jagati välja paberid, kuhu oli vaja ära täita oma haigused ja hirmud, ehk, et kirjutada alla, et olen teadlik oma tervislikust seisundist ja sukeldumise tagajärgedest. Nojah, paber oli vene keeles, kuna enamus turiste on ju venekeelsed. Igaks juhuks lugesin ja veerisin teksti hoolikalt enne allakirjutamist. Õnneks keegi naisterahvas küsis, kas ingliskeelset paberit pole? Oli olemas, loomulikult. Hõiskasin kiiresti, et mulle ka palun ingliskeelne. Sellega läks vähe libedamalt.

    Edasi tehti kiire, aga korralik instrueerimine, kuidas sukeldudes käituda ning õpetati selgeks käemärgid, mille abil vee all omavahel suhelda. Tulid mulle kõik tuttavad ette, olin neid ju varem õppinud. Teine naisterahvas, kes ka ingliskeeles suhelda eelistas, oli Pakistanist ja päris esimest korda elus sukeldumas. Tegi omale sünnipäevaks kingituse, nagu ta ise selgitas 🙂 Lahe!

    Edasi viskasime ühte ilusasse lahesoppi ankrusse ja algasidki väikeste gruppide kaupa sukeldumised. Ma olin kuuendas. Tšillisin niisama kuni minu kord tuli, lobisesin, kohvitasin, pildistasin ja võtsin päikest. Ülemisel tekil olid selleks ilusti isegi matid maas. Vahepeal tekitasid laeva peal suurt elevust noored, kes otsustasid sukeldumise lõpuks kihluda 💕 🙂 Meeskond oli asjasse pühendatud, täpselt õigel hetkel toimetati lillekimp ja šampus kohale ja ulatati vette 🙂

    Oi kui äge oli tegelikult uuesti sukelduma minna. Lahedad kalaparved! Olin algul natuke ebakindel, kartsin oma kõrvade pärast ja hoiatasin ka instruktorit, et mul läheb nende balanseerimisega aega. Teiseks palusin mind kohelda kui täielikku algajat, sest ma ei mäletanud enam midagi ei kinnitustest ega voolikutest. Kõik pandi ilusti korda ja kohe kui vette sain tundsin end juba hästi. Vee all anti veel tükike saia ka pihku, et saaks peost kalu toita 😀 😀 😀 Äge ja veel ägedam!

    Kui kõik soovijad olid korra vees ära käinud, serveeriti lõunasöök. Kala (tundmatu, surnud, ära praetud ja väga maitsev), spagetid, kahte sorti salatit ja sai. Meeskond tahtis mind hirmsasti koola ja fantaga kostitada, aga ma eelistasin siiski vett. Siinmail pole vist veel kohale jõudnud, et kola-fanta on puhas mürk.

    Pärast lõunat sõitsime teise lahesoppi ja siis sai veel kord sukelduma minna. Või lihtsalt ujuma, kes soovis. Mina igatahes soovisin. Instruktor Leo tuli küsima, kas ma tahan koos temaga sukelduda. Lubas mu 30 meetri sügavusel tantsima viia 😀 Ma ei tea, kas me käisime nii sügaval, aga sügavamal olime kindlasti kui esimesel korral. Ja tantsisime ka 🙂

    Oli üks ülimalt mõnus päev. Ma jäin väga rahule ja julgen teistelegi soovitada.

  • Tripid

    Türgi blogi. Viinamarjad juba paisuvad

    Ma ikka harjumuspäraselt jälgin, mida loodus teeb. Meil siin kõrvaltänavas on üks koht, kus viinamarjad kasvavad üle aia. Viimati kui neid pildistasin, oli 15. mai ja siis nad olid sellised kribalad.

    Uus pilt samast põõsast on tehtud 31.mail. Areng on selgemast selgem. Varsti saab meil värskeid viinamarju 😛

    Mooruspuumarjad on ka juba kohati valmis. Viigimarjad alles valmistuvad. Viigimarjad on ühed mul lemmikud ja neid ma igatahes ootan juba väga.

  • Tripid

    Võitluskunstide maailmamängud

    Kunagi ammu siis kui maod veel rääkisid korraldati Tallinnas võitluskunstide maailmamängud. Sattusin kuidagi puht juhuslikult vaatama, kui juba kohal siis klõpsisin paar pilti ka.

    Kuigi ürituse nimi vägev ja paljulubav oli võitlejaid suht käputäis. Ei saa aru miks see asi nii on. Nime mõistes oleks pidanud ju võitlejaid olema igast maailma nurgast aga kahjuks oli see vägeva nimega üritus nagu külasimman 😀 😀 Kaks meest kaklevad ja kolm vaatab pealt. Igatahes jube kehva mulje jättis see korraldus.

  • Tripid,  Tsill

    Türgi blogi. Õhtul väljas söömas

    Mõnusaid kohti, kuhu õhtul, või pigem öösel, töölt tulles sööma minna on ümbruskonnas mitmeid. Õhtusöök jäi vahele, sest olin lennujaamas. Lõunasöögi jätsin ise vahele, sest hilishommikul kustutasin nälja omletiga ja lõuna saabus seejärel liiga vara 😀 Nii ma siis transfeeride lõppedes tundsingi, et vaatamata keskööle võiks korraks midagi ka hamba alla otsida. Seekord langes liisk Milkbari kasuks. Kuigi menüü on üleni ükskeelne, on siiski võõramaalastele piltide keeles ära näidatud, mida nad tellida võivad 🙂

    Saabunud on Türgi suvi. Päeval on liiga palav, aga õhtu on chill. Keskööl on õues 24 kraadi sooja ja kookosõli mu vannitoa riiulil on alaliselt vedel.

  • Tripid

    Türgi blogi. Lõhkusin autot

    No mitte meelega ometi. Tagurdasin Rixos Sungates vastu kaardus posti, mis varikatust parkla kohal üleval hoiab.

    Sain infode päevaks teise auto kasutada, sest minu tavapärane läks hooldusse. Nii et siis võõrast autot lõhkusin 🙁

  • Tehtud üritused,  Tripid

    Virumaal läänest itta

    Liikusid kuuldused, et Sagadis on jahitrofeede näitus. Egas midagi tegime plaani valmis ja sügasime sõpradega seda vaatama. Mnjaaa näitus oli muljetavaldav, vahtisime kõik suud lahti neid trofeesid. Krt kus seal oli hullult sarvi, mul oleks olnud neid kohe vaja seibideks saagida 😀 😀 Seltsilised uurisid muuseumipoes usinalt korve, tahtsid vist korvi saada 😀 😀 Seletasin siis neile, et oot varuge nüüd kannatust, lääme Avinurme seal saate kõik korvi 😀 😀

    Peale trofeede uurimist läksime kolasime veidi ka mõisas. Oli teine üsna edev ja kunagine omanik oli vist kõva jahimees. Päris ägedat mööblit oli sarvedest tehtud. Käisime seal ka suud ammuli ringi ja vaatasime seda ilu. Seda soovitan teistelgi vaadata kui sinnakanti satute.

    Peale Sagadil luusimist olid kõhud tühjaks läinud ja kuigi algselt oli plaan õhtuks ennast koju tagasi vedada läks järjekordselt lappama 😀 Läksime Altja kõrtsi uurima kas süüa antakse. Tuli välja, et saab küll ja suht mõistliku hinnaga. Tellisime head-paremat ja vitsutasime kõhud täis. Kui kõhud täis tegime põgusa kõrvalpõike Vihula mõisa juurde. Elegantne 16. sajandist pärit mõis pakub täiuslikku vaheldust linnaelu askeldustest ning luksuslikku peatuskohta – nii puhkuseks, tööalaseks väljasõiduks kui kõige erinevamate seltskondlike ürituste läbiviimiseks. Erinevad mõisahooned on hoolikalt renoveeritud nii, et säiliks nende ajalooline olemus. Kitsad järsud trepid, vanad originaalsed laudpõrandad ja paksud paekiviseinad on saanud endale uue funktsiooni ning hoonete sisemus on varustatud kõikide kaasaegsete mugavustega. Eelkõige paelub Vihula mõis oma õhustikuga ja piltilusa asukohaga. Aeglase vooluga Mustoja jõgi lookleb ümber suursuguste vanade puude ja mahlaka rohelusega mõisapargi, misjärel laieneb vesiroosidega kaetud, väikeste saarekeste ja romantiliste kaarsildadega tiigiks. Kõige kaugemas tiigisopis on vana vesiveski ja tamm, kus avaneb maaliline vaatepilt tiigilt peegelduvale mõisakompleksile, taustaks lakkamatu veskitammi veekohin…

    Kuna juba läks lappama nagunii siis ei viitsinud enam pimedas tagasi sõitma hakata, vaid sebisime öömaja ühe tuttava juures. Ja ega siis hommikul ei saanud ju ka hakata kohe kodu sõitma. Vaja oli ikka ju Valaste juga üle vaadata. Õnneks oli vähe külma olnud ja külmataat seal pisut vigurit teinud. Sai paar päris head pilti.

    Ja kuna meie patused kehad juba sealkandis olid siis tuli ikka ka kloostrist läbi käia 😀 Mõeldud tehtud… ja juba kimasimegi Kuremäele 😀 Luusisime vähe surnuaial ja kloostris ringi. Seal on mind alati hämmastanud mismoodi need maakerasuurused puukuhjad kokku laotakse. See selleks aga kuidas nad puud sealt pärast kätte saavad nii, et kaela ei varise 😀 😀 Vot nüüd kui klooster ka uuritud vedasime ennast kodupoole.

  • Tripid

    Türgi blogi. Jahisõit

    Neljapäev, 27.mai. Aegajalt saadetakse meid ekskursioonidele kaasa, nö treeningule. Oleks loogiline ju, et kui ma infopäevadel pean ekskursiooni müüma, siis ma ka tean, mis seal toimub. Kõige täpsema ülevaate saab ikkagi ise ära käies, see mis paberites kirjas on liiga üldsõnaline. Muidugi turistide küsimused on ka vahest liiga spetsiifilised ja neile on väga raske kuidagi vastata, kui ise käinud pole.

    On mõistlikke küsimusi: mis kell algab, kaua kestab, millal tagasi saame? Kas toit on hinnas? Kas on sobilik lastele/vanuritele? Selline info on meil enamasti ka olemas. Ja siis on erilised küsimused: mis värvi buss meile järgi tuleb? Mida süüa antakse? Kui kaua sõidab teise ja kolmanda peatuse vahel? Kas seal seda sorti teed müüakse? Vasta siis sellistele 😀

    Päev jahiga merel on üks populaarsemaid meelelahutusi. Olin neid jahte näinud mööda sõitmas hirmsa mürtsuva muusika ja rahva hullunud kiljumise saatel. Kuna selline asi ei vasta minu ettekujutusele mõnusast ajaveetmisest, siis ma arvan, et vabatahtlikult ma poleks jahisõitu valinud. Nüüd oli treening ja tuli minna. Ja tuleb etteruttavalt öelda, et mulle meeldis väga!

    Sadamast sõitsime kella kümne paiku välja ja samal ajal alustas reisi veel paar alust.

    Õnneks olime jälle siin mitmekesi treeningul, seltsis ikka segasem. Võtsime kohad sisse, haarasime kohvi ja nautisime merd ja päikest. Ilm oli kuum ja päikseline, aga merel on ikka veidi tuult. Alguses tundus, et oleks vaja isegi midagi soojemat ümber võtta 😀 Pärast oli tegemist, et mitte ära kõrbeda. Ja kui laev ujumispausiks ankrusse heitis, siis käisime vees ka. Kõigil kolmel korral loomulikult. Ja vahupidu oli ka, kus sai tantsida ja möllata. Õnnestus näha ka kilpkonni ujumas. Hiigelsuured olid, aga pildile ei jäänud 😀 😀

    Vahepeal serveeriti lõunat. Soovijad said papagoiga pilti teha. Lõuna on hinna sees. Kohv, tee, vesi, koka, fanta, õlu, vein ja viin on tasuta. Jäätis ja viski on tasu eest 😀 Lihtsalt, et te teaks 😀