Nokitsemised
-
Pesakastid… kellele ja milleks?
Pärast pikka talve on esimese kuldnoka kohtamine ilmselt üks oodatumaid sündmusi. Selleks et linnud kodu ümbrusesse pikemalt peatuma ja pesitsema jääksid saab paljugi ära teha. Ilmselt tänapäeval pole enamik inimesi meisterdanud kuldnoka või tihase pesakasti.
Pesakastid… kellele ja milleks? Pesakasti ülespanek on kindlasti üks tuntumaid viise lindude kodu juurde meelitamiseks. Alguse on see komme saanud ilmselt inimeste himust lindude munade järele. Eelmisel sajandil pandi pesakaste aga hulganisti üles metsadesse, et linnud aitaksid vähendada puidukahjurite hulka. Tänapäeval ehitatakse pesakaste enamasti siiski selleks, et kodu juures tegutsevad linnud silmale ja kõrvale rõõmu pakuksid. Kõige tavalisemad kinnised pesakastid on mõeldud neile lindudelekes elavad puuõõnsustes ja -pragudes või ehitiste ja muude rajatiste uuretes, kasutavad looduslikke õõnsusi või rähnide mahajäetud kortereid. Neile linnukestele saabki appi tulla inimene pesakastiga. Eestis kasutab kinniseid pesakaste peaaegu 30 linnuliiki. Pesakastid leiavad kasutust talvelgi – mõnele linnule ööbimispaigana, teisele toidulaona. Seega võib pesakaste üles panna aastaringi.
Enamasti tehakse pesakaste tihase- ja kuldnokasuurustele lindudele. Meisterdades tuleb meeles pidada, et kast ja ava oleksid piisavalt suured ja kast vastupidav. Kui poest võib leida ka täiesti kõlbmatuid pesakaste, siis ise meisterdades ja juhiseid järgides on peaaegu kindel, et mõni lind selle omaks võtab. Ei ole olemas pesakasti, mis sobiks kõigile lindudele. Nii nagu on väga erinevad lindude kehamõõtmed, on erineva suurusega ka nende kodud – ikka väiksemale väiksem ja suuremale suurem. Kuigi pesakasti mõõtmed on juhistes sageli esitatud iga liigi kohta, on need siiski vaid ligikaudsed. Looduses ei leidu ju kahte täpselt ühesugust oksaauku või puuõõnsust. Kes tegelikult kasti elama asub, see selgub ikka alles kevadel. Pealegi võivad omanikud ka vahetuda. Kuigi katsetada võib igasuguste materjalide ja vormidega, võiks pesakast siiski olla võimalikult looduslähedane ja ilma liigsete lisanditeta.
Kui soovite, et pesakast kestaks aastaid, tuleb see teha tugev ja vastupidav. Pesakasti materjaliks vali vähemalt 2 cm paksused lauad. Vastupidavam on okaspuulaud, kuid selle juures tuleb jälgida, et ta vaiku ei ajaks. Kasuta kuivi laudu, sest märg materjal praguneb ja kaardub kuivamisel. Pesakasti sisemine pool peab kindlasti olema kare. Pesast väljumiseks peavad pojad ronima avani mööda kasti seina ja libe või tahapoole kaldus kast võib muutuda neile lõksuks. Katus võiks ulatuda üle kasti servade, eest vähemalt 5 cm. Ära pane pesakastile istepulka. Lindudele seda vaja ei ole, kuid röövlitele on see hea toetuspunkt. Ära värvi pesakasti seinu. See teeb kasti umbseks ja ka niiskus ei pääse hästi välja. Lindude pesakaste võib üles panna igal ajal. Eri liigid alustavad pesitsemist eri ajal ja mitmed liigid pesitsevad suve jooksul ka kaks või kolm korda, valides igaks korraks sageli uue kasti.
Pesakast peab olema kas püsti või ettepoole kaldu. Lennuava võiks avaneda lõunasse või itta, kindlasti mitte põhja ega selles paigas valitsevate tuulte suunas. Kast paigalda poolvarju, nii et päike sellele pidevalt peale ei paistaks. Kast võiks olla puutüvel võra hõredamas kohas, et lind saaks pesale lennata. Pesakasti kõrgus maapinnast ei ole lindudele eriti oluline. Üldiselt tihasesuurustele lindudele on sobivaks kõrguseks maapinnast umbes 2–4 m, kuldnokale ja temast suurematele lindudele 3–6 m. Kuldnoka pesakastid võivad paikneda lähestikku või isegi ühel puul mitu tükki. Tihased ja enamik teisi linde oma liigikaaslasi väga lähedal näha ei taha ja vajavad suuremat territooriumi. Nende pesade vahe võiks olla vähemalt 15 m. Kõige parem on teha pesakaste eri liikidele, siis ei häiri elanikud üksteist ja on endal ka põnevam. Täpsemalt saad lindude eluolu kohta lugeda Eesti Ornitoloogiaühingu lehelt.
Ka Sina võid aidata, tule meie õpituppa ja teeme lindudele kodu!
-
Sõrmuste katsetused
Tuustisin jälle mööda arhiive ja netiavarusi. Leidsin päris omapäraseid vikuaegseid sõrmuseid. Vaja ju kohe katsetada kas neid on võimalik õpitubades huvilistega järgi teha.
Egas midagi traat kätte ja katsetama. Osad sõrmused tehti küll omalajal hõbedast ja kullast aga pole hullu. Käib vask kah, hetkel sobivat messingtraati käepärast ei ole. Lõppkokkuvõttes selgus, et saab neid järgi teha küll kui oled varem mõningaid tööriistu näinud ja katsunud 😀 😀 Ilmselt mõnes õpitoas katsetan kohe kuidas tänapäeva inimesed käsitööga hakkama saavad 😀
-
Vaselistega katsetamine vol.2
Proovisin ajaviiteks veel vaselistega mürada 😀 Need sellised huvitavad asjad, et olnud kasutusel nii riiete kaunistusena kui ehetena sellest ajast kui maod veel rääkisid. 😀 😀 Kurrrja ei kujuta ette kuidas vanasti neid käsitsi keerutati…. Hull töö ju. Tänapäeval õnneks leiutatud selline vidin nagu akutrell. Keerutasin vaselisteks kokku kõik oma traadijäägid mida mujal enam väga kasutada ei saa.
Pusisin neist juppidest kokku mõned kõrvarõngalaadsed tooted 😀 😀 Tunnikesega sai valmis nokitsetud 3 paari.
-
Ruunide õpituba vol.3
Täna sai Viikingite külas läbi viidud sel aastal juba kolmas ruunitalismani õpituba. Seekordseteks õpilasteks olid tore seltskond rahvatantsijad. Nagu ikka rääkisin sissejuhatuseks veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Kui “teaduslik” pool lahti räägitud jätkas Reet müstilise poolega. Õpitoas osalejad said ise proovida valmistada omale sobivat talismani. Kasutusse läks nii puit, kivi kui ka nahk. Samuti prooviti erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, kraapida stiilusega või lõigata noaga omale meelepärane ruun.
-
Ruunide õpituba vol.2
Täna sai Viikingite külas läbi viidud ruunitalismani õpituba õige pisikeste seltskonnale. Varem ei ole nii väikestele veel ruunidest rääkinud. Tegemist oli Tallinnast tulnud venekeelse lasteaiarühmaga. Lapsed pidasid ennast üllatavalt hästi üleval ja said ilusti hakkama ruunide joonistamisega. Sissejuhatuseks rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Kui “teaduslik” pool lahti räägitud jätkas Reet müstilise poolega. Huvilised said proovida ise valmistada omale sobiv talisman. Selleks sai kasutatud nii puitu, kivi kui ka nahka. Samuti sai proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga või kraapida stiilusega. Nii väikestele igaks juhuks väga teravaid skalpellnuge kätte ei andnud 😉 Lõpuks kui kõigil talismanid valmis täiustasime vastavalt soovile mõnda neist nööriga, et saaks kaelas kanda.
-
Lastelaagris heitemasinaid ehitamas
Suvel enne kooli algust sai käidud Kõrvemaal Pärna talus lastelaagri lastega meisterdamas muistseid sõjamasinaid. Talu asub looduskaunis kohas keset Kõrvemaa metsi, kui poleks ennem kaarti uurinud siis ilmselt kohale poleks osanud minna. Kõigepealt arutlesime misasjad need heitemasinad üldse olid, miks neid kasutati ja kuidas ehitati. Kui metsas käidud ja vajalik materjal varutud panime kokku meeskonnad.
Meeskonnad alustasid kibekiirelt ehitusega. Eks algul läks natuke vussi ka, tuli ette isegi lammutust ja uuesti alustamist. Aga lõpuks said siiski heitemasinad valmis ja läks võistlemiseks kelle heitemasin kaugemale heidab.
Samas talus sai ka eemine vahetus käidud ja lastele õpetatud kuidas viikingiaegset käevõru teha.
-
Ruunide õpituba
Uue aasta esimesel nädalal viisime Viikingite külas läbi ruunitalismani õpitoa ühele toredale seltskonnale. Sissejuhatuseks rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Kui “teaduslik” pool lahti räägitud jätkas Reet müstilise poolega. Huvilised said proovida ise valmistada omale sobiva talismani. Selleks sai kasutatud nii puitu, kivi kui ka nahka. Samuti sai proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, kraapida stiilusega või lõigata noaga omale meelepärane ruun.
Lõpuks kui kõigil talismanid valmis täiustasime vastavalt soovile mõnda neid nööri või nahkpaelaga, et saaks kaelas kanda 😉