Muu värk
-
Vot mis juhtub kui….
Ei viitsi tööriiete taskuid tühjaks teha ja botaseid ära loputada enne tuimalt pesumasinasse viskamist 😀 😀 Liiv trumli ja korpuse vahel on parim abrasiiv. Ükspäev tekkis loik maha mõtlesin mida värki, suht uus masin ja juba “laseb alla” 😉 Tõmbasin legoks ja mida näen… praol peaaegu ring peal, ilmselt 1 tsentrifuugimise tsükkel veel ja oleks korpuse esiosa ära kukkunud 😀 😀
-
Paanika Jaanika
Rahvas siin räägib hirmsast viirusest ja toidu varumisest 😀 😀 Poed pidavat kaubast tühjad olema jne. Käisime ise ka seda värki lähemalt uurimas… aga polnud seda paanika Jaanikat kuskil näha, poes kaupa küll. Otsustasime sulanduda massidesse ja toiduvarusid täiendada. Mõned munad ja paar jäätist tundus selleks täitsa sobilik olema 😉 Viiruse tõrjeks võtsime veits rotimürki kah, äkki ta sööb ja sureb ära ilma meid torkimata 😉
-
Seebimeistril külas
Ükspäev käisin vaatasin kuidas searasvast saab seep. Heal tuttaval oli parasjagu pada tulel ja rasv podises 😀 😀 Kõige ehedam ökovärk, midagi ei lähe raisku. Kui vanasti maal praeti pea kõik asjad searasvaga siis nüüd ei taha sellest keegi kuuldagi midagi.
Ma vahel harva kodus kasutan pannukate praadimisel, hoopis teine maitse on kui õliga praetud kookidel. Ega vanasti searasv ainult praadimiseks olnud, juba siis tehti vahet mis kuhu läks. Paremad palad sulatati toidu tegemiseks, nirumad läksid seebi või küünalde tegemiseks. Ja mitte ainult searasv, kõik muude loomade rasv kasutati samuti ära. Küünlaid tehti enamjaolt lambarasvast. Seebi keetmiseks sobis kõik kus vähegi rasva küljes, näiteks, sooled, siseelundid jne kõik läheb kaubaks 😉 Isegi surnud loomad keedeti seebiks. Väike vahe siiski seebi mõistes rasval on. Veiserasvast keedetud seep vahutab vähe ega lahustu hästi külmas vees. Searasvast valmistaud seep on tiheda püsiva vahuga ja pehme ning lahustub vees hästi. Saartel keedeti seepi hülgerasvast, mis haises koledalt ja nägi välja must nagu karus… aga väidetavalt pesi välja kõik plekid. Eestis seebi keetmine kodus on ilmselt alguse saanud keskajal. Vanasti kasutati muidugi seebistumise tagamiseks tuhaleelist, mis saadi kasetuha leotamisel veega. Käis see protseduur umbes nii… sõelutud kasetuhale valati peale kuum vesi ja jäeti settima. Kui vesi settinud kurnati see tuha pealt ära ja sellega keedeti seep. Leelis pidi olema nii kange, et toores muna ujus peal. Tuhaleelisega seebi keetmine on päris pikk protsess, seetõttu kasutatakse tänapäeval tuhaleelise asemel seebikivi. Muidugi ega see, et seep keedetud ja vormi valatud ei tähenda, et kohe võib sellega pesema hakata. Et sellest ollusest saaks hea seep peab see laagerduma vähemalt paar nädalat soojas ja kuivas kohas. Parimaid seepe laagerdatakse lausa mitmeid kuid. Seebi sisse võib lisada meresoola, savi, muda, vetikaid, lilli või mida iganes. Siinjuures peab muidugi hoolikalt mõtlema mida seebile lisada… Lisandid on küll edevad ja ilusad aga kõik see lisa peab ju alla minema kanalisatsioonist…..
Seda seebivärki saab proovida seebimeistri juures õpitoas ise kah. Paari tunnikesega saab valmis keedetud ja meelepärasesse vormi valatud. Edasine seebiks saamine võtab tiba rohkem aega 😉 See on nagu vanasti majaehitus 😉 ühel aastal valad vundamendi ja järgmine aasta tõmbad seinad püsti 😀 😀 Ühesõnaga tahab veidi laagerdust 😉
Sai natuke valmis seepe ka näpitud. Pole paha… ei mingit rasva lõhna. Suht lõhnavabad ökoseebid kui just polnud lisatud vähe vanilli või mõnda muud lõhna 😉 Aga isegi need lõhnad sellised mõnusalt tagasihoidlikud, mitte nii nagu poeseebil rämedalt vänge keemialõhn juures.
Kellel sellise mõnusa kodukootud ökoseebi vastu huvi siis seda saab sebida kas tegijalt otse või meie poest. Valikud on põnevad 😉 Kas lihtsalt seebitükk või siis nö. “taaskasutus pakendiga” mis sobib nõude, pesu, ihu või mille iganes pesemiseks.
-
Koolitusel Anija mõisas ja Graniitvillas
Ega polegi ammu ise koolitusel käinud, tavaliselt teed ise õpitubasid. Aga seekord mõtlesin, et paar päris head koolitust jutti… Miks mitte ennast kah harida. Sai käidud Anija mõisas tootearenduskoolitusel, sealt sai paar päris head ideed mida hakkan vaikselt rakendama. Mõisas lubati piiluda ka uusi ruume mis said veel viimast lihvi töömeestelt. See oli päris hea, sai koolituse vahepeal jalga sirutada. Nüüd siis Graniitvillas järgmine koolitus. Polnudki siin sada aastat käinud, vahepeal päris kobedaks teine tehtud. Siin väike koolitus “Inimene kui bränd” Ka päris asjalik koolitus ja siit sain ka mõne päris hea idee. Ainuke s.. asi selle koolituse juures, et mitu tundi jutti ilma vaheajata. See suht surm minu selja jaoks. Ja need suht ebamugavad püstise seljaga toolid nii Anija mõisas kui Graniitvillas…. kes krt küll neid toodab…. Need toolid küll pikemalt istuma ei kutsu aga võibolla ongi eesmärk klientide kiire rotatsioon 😀 😀 Aga kook ja kohv korvas selle ära kuidagimoodi 😉
Pärast koolitust piilusin veidi saalis ringi…. Kõikvõimalikke ägedaid pronkskujukesi on siin saadaval. Hind on muidugi ulmeline aga kes ütles, et kunst peab odav olema 😉
-
Mõtlemisainet meie kiires tarbimisühiskonnas..
Leidsin lõustaraamatust kellegi väga asjaliku ja huvitava mõttetera… Nii asjakohane iva, et ei saanud kohe kopeerimata ja mõtetega täiendamata jätta… Palun vabandust autorilt kaaperduse eest 😉
Mida saab mees pakkuda naisele…..? Jõudu, ustavust, austust, toetust, kaitset. Iga naine intuitiivselt tahab olla tugeva ja teadliku mehe kaitse all. Teada, et teda keegi ei peta ega valeta, keegi ei solva, pole vägivaldne ja ta on alati kaitstud. Naine ilma mehe kaitseta ise muutub rüütliks ja sõdalaseks, peab olema tugev, ta hakkab võitlema maailmaga, kaitsma ennast ja lapsi, töötama, raha teenima ja iga päevaga eraldub oma naiselikkusest ja naise loodusest.
Tugeva mehe kõrval naine saab lõõgastuda ja rahuneda. Ta teab, et ta on võimsa seina taga, mis kaitseb teda kõikidest ebameeldivustest ja peamine, et mees kaitseb teda tema enda emotsioonide eest, mis ei lase mõistusel olla rahus. Kui mees pakub naisele ustavust ja kaitse tunnet, tema naiselikus puhkeb õitsema, naine muutub ilusaks, ta on rahuldatud ja õnnelik. Mees pole lihtsalt talle mees vaid tema ainus kangelane.
Tugev mees pole see kellel on musklid vaid see kes hoolitseb ja hoiab oma naist. Ta omab tarkust, mitte kunagi võidelda naisega. Naine jääb katsetama mehe jõudu ja loob temale ülesandeid, vaatab kuidas ta saab hakkama, selline on naise loodus. Kui naine näeb, et meest saab usaldada, kui tema sammud naise suhtes on ilusad, naine rahuneb ja siis mees saab veel rohkem boonuseid naise käest. Naine täidab oma meest energiaga. Mees saab selliseks millisena näeb teda naine. Kui naine näeb oma mehes hiilgust, ta saab selliseks. See on naise jõu saladus. Esialgu naine katsetab oma mehe liidri omadusi ja pärast täidab teda armastusega ja sisemise jõuga.
Seda lugedes tekkis hulk mõtteid inimsoo kohta….
MIKS HEADE JUUREST SIISKI ÄRA JALUTATAKSE….
KAS PÄRAST MÕISTETAKSE, ET KAOTATI PARIM….Meie kiires tarbimisühiskonnas on isegi suhted muutunud empaatiata tarbimisharjumuseks… Nagu saiapood… täna ostan värske – homseks kuivanud… Sitta kah, lähen toon uue… Lihtsam on käega lüüa kui proovida midagi lahendada, eriti veel siis kui kõrval on omastarust “tark” sõbranna/sõber oma soovitustega kõik persse saata süvenemata asjasse… Vastutus, empaatia…. misasjad need veel on?? Huvitav kuhu sellega välja tahetakse jõuda… Võibolla ei tahetagi kuhugi jõuda, on lihtsalt mingi huvitav mäng rutiini ja igavuse peletamiseks…
Suhe on nagu rallisõit, täis adrekat ja põnevust… aga nii juht kui kaardilugeja peavad tasemel olema…. muidu käib sõit mööda kive-kände-kraave. Et saavutada taset tuleb palju koos harjutada, mitte peale esimest kraavi panekut hakata üksteist süüdistama oskamatuses ja käega lüüa. Keegi meist ei ole suhtes nii piisavalt tark, et võiks uksi paugutada ja teisele näpuga näidata….
Siit mõtlemisainet…..
Head on igavad…. leides hea mõtled, et äkki leian veel parema, otsitakse põnevust ja sellega kaotatakse see kes oli hea…. Ilmselt tuleb vahel olla paha, et mõistetaks kui hea olid….
Ega ilmaasjata pole ütlus, et ennem aru ei saada, mis su elus hea kui selle kaotadVõi on see õppetund mõlemale…. arusaamine, et see oligi tegelikult hea tuleb alles hiljem… Kuid kaotatut tagasi ei saa… Tuleb hinnata seda mis sul on, mitte raisata seda tuimalt vasakule ja paremale
Oska olla hea ja oska head näha…. tuleb vaid seda tahta… need oskused vajavad pingutamist, ajaga tuleb kogemus. Kui hoolid inimesest siis püüad ka rohkem…. see on omamoodi stiimul.Või on liiga hea ja aetakse ära hea juurest…. alles hiljem mõistes, et see oli tegelikult hea ja nüüd on endal head vähem….
Või on vale arusaamine…. Mees vajab naist mitte koduabilist ja naine vajab meest mitte mökut kes tuleb töölt, pistab pannilt jahtunud toitu õltsi kõrvale ja viskab ennast teleka ette diivanile jalkat vaatama…
Või ei olda endas kindel… jalutatakse nagu Nipernaadi otsides vaheldust… alati on seal parem kus kohustused ei koorma… lootuses, et veerevale kivile sammal ei kasva…. aga hall argipäev tabab sind igalpool.
Kas tõesti karjäär ja ülemuse soe käepigistus orjatöö eest on rohkem väärt kui üks hea suhe….