Matkad looduses
-
Naissaar vol….
Seekord korraldasin väikesele seltskonnale Naissaarel retroekskursiooni. Kaatriga Naissaare sadamasse, seal ootas meid juba Kolja vana Pazikuga. Kobisime peale ja Kolja alustas saare vaatamisväärsuste tutvustamisega.
Vaadata seal saarel ikka ühtteist on. Luusisime mööda militaarobjekte ja sirutasime jalga rannas. Hullult oli seekord rohutirtse igalpool ja kõik olid ikka päris pirakad.
Hülkari puhkekohal nautisime vaadet Tallinna lahele ja linnale. Uurisime mälestusmärki jne. Peale seda kimasime Rähnipessa, huvilised uurisid militaarmuuseumi. Mina jätsin selle seekord vahele ja kasutasin aega Petka ja Koljaga lobisemiseks 😀 😀
Peale muuseumi külastust kasutasime vaba aega metsas ja rannas luusimiseks. Kes korjas kaasa mõned seened, kes nosis marju. Ja oligi märkamatult päevake läinud. Kolja viskas meid sadamasse tagasi, kobisime kaatrile ja täiskäik kodupoole.
-
Naissaarel teatris
Seekordsel Naissaare käigul ühendasin meeldiva kasulikuga. Sai seenel-marjul käidud ja teatris kah. Sadamas kõigepealt sai ikka tervitatud nastikust sadamavahti. Siis autosse ja metsa luusima, vanas sõjaväeosas isegi vahitorn veel püsti ja sadade kaupa tühje konservikarpe. Eks sellel konservikarpide kogumisel oli ka mingi praktiline väärtus. Need riputati tavaliselt väeosa piirava traataia külge siis oli kuulda kui keegi vastu aeda läks. Kolisesid hirmsasti 😀 😀
Käigult korjasime seeni ja marju. Neid ikka jätkub Naissaarel.
Luusisime vahepeal natuke rannas kah. Päris huvitav känd vedeles rannas, nagu väike sauruse pea 😀 😀
Vaatasime üle ka kivikuhjad metsas. Nendest graniitkividest oleks pidanud saama Peeter Suure merekindluse osad. Kahjuks jäi see ehitus seisma. Kivikuhjad metsas on muljetavaldavad kõik on ilusti nagu riita laotud ehituse ootel.
Õhtul kimasime autoga Omari küüni poole teatrisse. Vahepeal tuli rongile teed anda 😀 😀 Petka transportis teatrihuvilisi Rähnipessa 😀 😀 Teater oli päris ok ja saal, see tähendab küün oli rahvast täis. Peale teatrielamust viuh kordonisse sauna ja kotile.
-
10 aastat õnnetusest Naissaarel
Sel aastal saab 10 aastat sellest kui ühel Naissaare matkal juhtus õnnetus hooletu matkajuhi pärast. Surma sai üks inimene ja teine sai raskelt viga. Mind alati hämmastab see mõningate “matkajuhtide” pohhuism turvalisuse osas. Loomulikult võib igal pool ja igaühega juhtuda õnnetus aga kui sul on võimalus seda õnnetust vältida elementaarsete ohutusreeglitega siis tuleb seda ju teha. Aga noh tundub, et mõne puhul raha ei haise ja üritatakse seda kliendilt kätte saada igal võimalikul juhul. Sõna otseses mõttes ohutusreegleid rikkudes. Miks on vaja turnida grupiga kohas kust on võimalus kukkuda 7-8 meetrit…. Tagantjärgi lugedes seda artiklit mis juhtunu kohta üllitati siis päris palju faktivigu esineb…
Kui mina puht juhuslikult kohale jõudsin ca 5 minutit peale juhtunut siis paanikas matkajuht seletas midagi ilmselt häirekeskusega. Ja vigastatute juures polnud hingelistki. Hämmastas see, et matkajuhil rippus vööl 2 raadiojaama jne aga ilmselt kasutada ta neid ei osanud. Lihtsalt edevuse pärast ilmselt kanti, et ägedam välja paista. Kui 5 minutit hiljem matkajuht isegi ei tea mitu vigastatut tal on ja ei oska häirekeskusele seletada siis parem ära vii matka läbi. Küsisin matkajuhilt kas häirekeskus on teadlik korrektselt juhtunust ja kas grupis meedikut on. Matkajuht vastas, et jah häirekeskus teab ühest aga meediku kohta grupis osanud midagi vastata. Ütlesin talle veel, et sul ju 2 vigastatut mitte üks, sellepeale oli vaikus majas. Helistasin ise üle häirekeskusele ja ütlesin, et 2 vigastatut on mitte 1.
Matkajuht passis üleval patarei otsas aga kogu grupp oli all teerajal. Vahtisid niisama suud ammuli. Küsisin siis grupilt kas äkki grupis on meedikut. Üks naisterahvas vastas, et ja tema on meditsiiniõde koolis. Küsisin mis sa seal rivis passid sul ju 10 meetri kaugusel 2 vigastatut….. Alles siis ärkas unest ja tormas uurima mis viga. Käsutasin rahvalt veel üleriideid seljast, et saaks vigastatuid katta. Külmal betoonil tuleb alajahtumine ruttu. Lõpuks said vigastatud kaetud riietega niipalju kui võimalik. Seejärel sebisin ruttu Ljoha sinna, et raiuda natuke rada sisse vigastatute transpordiks. Kopteriga sinna ligi ju ei saa, tuli kasutada autot järelhaagisega. Kohe olid kohal ka mõned piirivalvurid. Tegime kiirelt maandumisplatsi kopterile valmis. Ja kohe oli kopter kohal kah. Kahjuks ühte kannatanut päästa ei õnnestunud..
Siit loo moraal… Ära korralda kunagi asju kui sa ootamatuste puhul kaotad kontrolli asja üle….
-
Valgejärve laternaretk
Sai läbi viidud järjekordne üritus. Seekord siis laternaretk ümber Valgejärve toredale väiksele seltskonnale. Ajastus ilma poolest oli viimane hetk, juba päeval läks sulaks. Õnneks sula matka alguseks ei olnud veel puid lumest puhtaks sulatanud ja laternate valgel nägi mets väga ilus välja. Teel uurisime miks ja kuidas kasutati lupja. Kahjuks oli ilm pilves ja seetõttu ei hakanud vaatetorni ronima. Matkarajal oli näha hulgaliselt metsloomade jälgi. Huvitaval kombel oli korralik matkarada sisse tallatud ainult Järveotsa järve parklast kuni Valgejärve vaatetornini. Sealt edasi üle Rukkimägede ringil olid ainult mõned üksikud jäljed. Allikani oli ainult üks käinud enne meid 😀 😀 . Allikal maitsesime värsket vett ja liikusime edasi. Jõudes tipi juurde tegime väikse lõkke, maitsesime kaasasolnud võileibu ja kuuma teed.
Kui kõhud täis rääkisime veidi laternate kasutamisest ajaloos. Lõpuks mängis Reet meile lõkke ääres šamaanitrummi ja rääkis veidi nendest saladuslikest trummidest.
-
Väike ringreis
Seekordset trippi alustasime sõpradega Saha kabel uurimisega.
Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50 aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil ehk samal ajal kui Pirita kloostergi. Saha kabel on nagu Pirita kloostri minivariant! Viimasest, omal ajal suurimast ja uhkeimast Vana Liivimaa kloostrist endast on järgi suures osas vaid varemed. Kui kabel uuritud liikusime Rebala suunas.
Rebalas uurisime vähe lastekangruid ja karjääri. Sealt edasi liikusime Ülgase koobaste juurde.
Ülgasel tegime kiire visiidi koobastesse. Paar pilti ja edasi Jõelähtme kiriku poole.
Jõelähtme kiriku juures uurisime mantelkorstna jäänuseid põhusalt ja edasi Jägala juga vaatama. Juga uudistatud jäi meile tee peale Valgehobusemägi.
Valgehobusemäel ronisime mäkke, nautisime vaadet ja edasi Järva-Jaani poole
Järva-Jaanis uurisime vanatehnika varjupaika. Seal kõvasti igasugu tehnikat. Kahju, et see lageda taeva all roostetab. Aga uurimist jätkub seal pikemaks ajaks, eriti kui oled tehnikahuviline. Järva-Jaanist panime Kiltsi poole vaikselt.
Kiltsis tegime mõisale tiiru peale, päris ilusti korda tehtud mõis. Tänapäeval on muidugi mõisas kool. Mõis väärib igati külastust. Kiltsist kimasime Emumäe poole.
Emumäel oli mõte ööbida püstkojas. Aga kahjuks sellest ei tulnud midagi välja. Ahi ajas hirmsasti sisse. Kasutasime ööbimiseks plaani B 😀 😀 Ööbimiskoha poole tiksudes käisime läbi ka Paidest.
Paides kolasime vallimäel. Pimedas on ordulinnuse varemed päeris efektsed. Kui see ka uuritud kulgesime ööbimiskohta ja kobisime kotile. Järgmisel päeval peale äratust kimasime Puurmanni poole.
Lõpuks jõudsime sihtkohta. Meie eesmärk oligi kolada vähe Selli-Sillaotsa õpperajal. Matkarada on päris põnev ja soovitan igaljuhul huvilistel seal kolada. Turnisime vaatetorni ja imetlesime ümbrust. Kui raba uuritud kimasime Elistvere poole.
Elistvere loomapargis uudistasime vähe loomi, jalutasime järveni. Turnisime vaatetornis. Külastuskeskuses luusisime kah ja tegime väikse kohvi. 😀 Edasi panime Elistverest Kassinurme poole.
Kassinurmes tegime kiire sisse põike linnamäele ja panime edasi majutuspaika.
Majutus oli meil broneeritud Jõgeva lähedal mõnusas privaatses turismitalus. Tegime väikse õhtusöögi kaasas olnud varudest ja tiksusime saunas niikaua kui jaksasime. Hommikul kolistasime edasi kodu poole.
Põikasime teel läbi Kärde rahumaja juurest. Põlluservas otsis toitu tervet kari kitsi. Rahumaja ka uuritud kimasime Kose poole 😀
Kosel tegime kiire põike jõe äärde, piilusime natuke partide tegemisi ja edasi Saula poole.
Saulas külastasime Siniallikaid. Need on igal aastaajal ilusad vaadata. Peale allikate külastust panime edasi vikukülla 😀
Viikingitekülas vaatasime veidi ringi, tegime väikse kohvi ja kodu ära.
-
Naissaarel seenel
Seekord viis töö Naissaarele paariks päevaks. Mis seal ikka peale tööd teha kui mitte seenele minna 😀 Ämber näppu ja mööda mereäärt minema patareide taha. Nagu ikka on Naissaarel seeni kõvasti, eriti tatikaid. Neid võib vikatiga niita mõnes kohas. Ja ega kukeseentega ka seal koonerdata 😀
Maasikaid oli isegi veel nii mõneski kohas. Pohli ka päris palju aga neid ei viitsinud korjata.
Ühes kohas sattusin mingi orgia otsa 😀 😀 Orgia oli ilmselt nii kõva olnud, et isegi kumminaised olid väga väsinud 😀 😀
Üks päris pirakas rästik jäi ka ette luite otsas.
Õhtul peale tööd ja korilust kulus hästi saun ära 😉
-
Ida-Viru trip
Seekord sattusime sõpradega luusima Ida-Virumaal. Plaan oli vähe SPA mõnusi nautida. Sebisime Sakas omale majutuse, viskasime kola tuppa ja ise ümbruskonnaga tutvuma. Kõigepealt turnisime meretorni ja uurisime kuhupoole minna 😀 :D. Vaated ümbrusele on sealt päris head. Kui tornis turnitud mõtlesime, et kaugele väga minna ei jõua muidu ei jää aega saunades tiksuda. Esimeseks vaatamisväärsuseks võtsime kohe läheduses oleva kohaliku joa.
Joa juurde läksime mitte pankranniku serval olevat rada mööda vaid läbi pargi. Vahepeal sai õitsevast loodusest paar pilti tehtud. Konnalonni poseeris kah võsa vahel 😀
Lõpuks olime kohal Kivisilla joa juures. Kui ei tea, et seal juga on siis marsidki sujuvalt mööda 😀 Üsna hästi varjab loodus seda väikest juga. Turnisime silla kõrvalt alla uurima. Kurrrja sattusid nagu ürgmetsa, sõnajalad üle pea 😀 😀 Altpoolt vaadates oli juga ilusti kogu hiilguses nähtav. Kui juga uuritud ja jäädvustatud otsustasime viuh ära käia ka Valaste joa juures.
Valastel siis veel korralikku hotellindust ei olnud ja registratuur asus haagissuvilas 😀 😀 Juga ise oli suht veevaene seekord ja olemas oli vana vaateplatvorm, kuhu veel sai peale minna. Platvorm suleti mõned aastad peale meie trippi päris pikaka ajaks kui varisemisohtlik. Praeguseks on uus valmis. Siis ei saanud platvormilt alla joa jalamile minna, nüüd uue vaateplatvormi tegemisega see võimaldati. Aga ega sellepärast ei jäänud all käimata, et treppi pole 😀 😀 Natuke hüppamist, rippumist ja all olingi 😀 Kanjonist vaadatuna said joast palju paremat aimu.
Kui ka valaste uuritud panime vutvut tagasi Sakale. Tsillisime SPAs ja kolistasime veel rannas enne kotile kobimist.
