• Tripid

    Türgi blogi. Mušmulad.

    Peale selle, et kõik siin juba õitseb ja lõhnab ja rohetab, tehti mulle ka kohe selgeks, et värsked sidrunid on väga maitsvad ja et apelsinid õitsevad ja kannavad vilja samaaegselt. Huvitav. Aga tundus tõsi. Ja ei olegi mitte eelmise aasta sidrunid, vaid värskelt valminud ja väga mahlased.

    Nii kummaline kui see ka pole, ma ei ole suurem asi apelsinisõber ja siiani ei olegi veel kohalikke apelsine proovinud. Minu toa akna taga kasvab küll üks apelsinipuu, mida on lihtsalt kena vaadata.

    Järgmisena tutvusin mušmulatega 🙂

    Sellised tegelased. Tutvusime kohe esimesel päeval. Mõnusalt mahlane ja kergelt hapukas-magus, just selline väga paras.

    Kummalised kollased viljad, mida polnud varem näinudki. Kohalik nimetus on muşmula. Kord suuremad, kord väiksemad, mõnel puul rohkem, mõnel vähem valmis, aga igal juhul väga maitsvad. Kontorisse sissepääsu juures tuleb pea alla kummardada, et mušmulaga vastu pead ei saaks. Aga seal ei ole nad veel päris valmis, muidu oleks nad juba otsas.

    Loomulikult ei andnud mulle asu, mis nende eestikeelne nimetus on. Googeldasin. Wikipedia ei avane. Küsisin töökaaslaselt, kas tal nett on, mul Wikipedia ei avane… Nett on. Wikipedia ei avanegi. Miskipärast on see leht Türgis blokeeritud.

    Võimalik, et suutsin siiski õige vastuseni kaevuda – ladina keeles Eriobotrya japonica ja eesti keeles jaapani villpööris. Mušmula kõlab palju paremini 🙂

  • Tripid

    Türgi blogi. S prazdnikom!

    Täna hommikupoolik oli kuni lõunani töökohustustest vaba. Leppisime kokku, et hommikukohvi teeme väljas ja võtsime suuna Ulusoyle. See on üks äärmiselt mõnusa rohelusse uppuva aia ja paljude varjuliste istumiskohtadega hotell.

    Kohe sisenedes vaatas mulle rõõmsa puhkusenäoga onkel otsa ja tervitas kui omainimest – s prazdnikom!

    No jaa… s prazdnikom, ikkagi 9. mai ju.

    Hommikukohvi kõrvale hakkas mängima N Liidu hümn. Vaatasin huviga ringi, kas mõni puhkajatest püsti ka seisab. Ikkagi hümn ju. Seisis. Ei tea, kas hümni pärast või oli lihtsalt ringi vahtima jäänud. Venelastest Türgis puudust ei ole. Ja neil on täna pidu.

    Samal ajal on türklastel Ramadan. Päeva paistel ei söö, ei joo, ei seksi. Neilgi on püha. Elu on imeliselt tasakaalus.

  • Tripid

    Minu elust Türgi Vabariigis

    Niisiis Türgi. Mitte niisama korraks puhkusele, vaid pooleks aastaks tööle. Teades, et tööd on palju, palk on väike, aga elamine on prii ja seiklusi on piisavalt, andsin oma allkirja, vormistasin dokumendid ja pakkisin kohvri 🙂

    Minu aasta Türgis võis alata. Kohalik kalender näitas 2019.a munadepühasid ehk 21.aprilli.

    Varahommikune lend möödus kiiresti. Und ei tulnud. Ei olnud ka elevust ega ärevust. Oli kummaline isuda seal niimoodi täiesti… normaalselt… teiste rõõmsate, väsinud, elevil ja närtsinud puhkajate vahel. Võtsin kaasavõetud raamatu välja ja süvenesin lugemisse. Vahepeal ostsin tassikese kohvi ja nosisin kodust kaasavõetud võileiva kõrvale.

    Lennujaamas oli tuttav nägu vastas ja hõiskas kõigile rõõmsalt Tere tulemast! Õhk oli täis meeldivat magusat lillelõhna, mille veidi hiljem identifitseerisin apelsiniõite lõhnana. Aga ilm oli külm ja tuuline. Jope, millega Tallinnast teele asusin, läks uuesti selga. Brrr….

    Aga vähemalt oli ilus ja päikseline. No ja homseks lubati soojemat ka 🙂

    Ja nii oligi.

  • Nokitsemised,  Õpitoad

    Unenäopüüdjate nokitsemine

    Unenäopüüdjad on indiaani traditsioonist pärit amuletid. Neid riputati peamiselt laste magamisaseme juurde, et halvad uned kinni püüda ja ainult häid unesid näha.

    Enamasti painutati mõni puuoks rõngaks, selle vahele punuti võrk ja lõpuks kaunistati sulgedega. Võrku jäid siis halvad uned kinni ja mööda sulgi libisesid head uned magajani. Olulised on veel helmed võrgu sees, need aitavad halbu unesid vangistada.

    Käisin siis mina ükspäev metsas tuuldumas. Läks aga hoopis nii, et leidsin paar oksa, millest tekkis idee teha veidi teistsuguseid unenäopüüdjaid. Neid polnud vajagi rõngasse keerata, olid niimoodi huvitavalt kasvanud. Siis leidsin veel paar männioksa, mis olid üraskite poolt ilusti mustriga kaunistatud. Sellest tekkis jälle idee see ilu ära kasutada. Tulemus siis midagi sellist:

    Kaks neist on juba uues kodus ja sõeluvad unenägusid. Keskmine on veel soovijatele saadaval.