Pesuseep

Kirjeldus

Talus tehti seebid ikka olemasolevast rasvast, kookost ja jojobat meiemail ei kasutatud.  Seast või lambast järele jäänud rasv pandi potti, keedeti, lisati libedikku ja keedeti veel kuni seep sai. Siin on kasutatud natuke kaasaegsemat meetodit… Libediku ehk tuhaleotise asemel on kasutatud seebikivi. Seep jääb tugevam ja pesta on kergem. Searasv on aga endiselt põhikomponent. Retseptini jõudsin puhtjuhuslikult, rikkudes kõiki reegleid ja avastades seebi, mis peseb väga hästi, vahutab meeldivalt, on piisavalt tugev, et pesta puhtaks sokid, särkide kraed ja kätised, kuid piisavalt õrn, et naised saaksid oma meigipintslid puhtaks. Selle seebiga pesu pestes ei jää mingit lõhna, pesu on lihtsalt puhas ja misiganes parfüümi võin pärast endale ise peale panna. Viis aastat katsetusi on tõestanud, et on jah tõhus ja hea asi saanud.