Rohukülas vaatasime kiirelt pilvepiirilt üle sadama ja jäätee ning panime Vormsi poole ajama.

Väike video Rohuküla sadamast ja jäätee algusest pilvepiirilt

Vormsil tegime kiire tiiru kiriku ja kalmistu juurde, ega siin rohkemaks aega ei jätkunud, peab ruttu tagasi jõudma, enne kui jäätee kinni pannakse. Muidugi vaatasime üle ka Vormsi ainukese valgusfoori 😉 Huvitaval kombel ei olnud Vormsil lahti ühtki kohvikut erinevalt Kihnust. Siin vist ei taheta raha teenida. Kui tiir peal siis kiirelt tagasi sadamasse ja mandri poole minema.

Vormsi poolel oli muidugi veidi vett kogunenud jääteele, aga polnud hullu, saigi auto puhtaks.

Lõpuks merel ja tuld drooni saatel mandri poole 😉

The post Vormsi jäätee appeared first on Muhkel.ee.

The post Peeter Suure rannakaitsepatarei Kakumäe positsioonid appeared first on Muhkel.ee.

Kui hotellil tiir peal käisin uurisin kus hotelli uus rand on, varem oli rand merepoolses küljes Farsha lähedal aga seal suht tuuline koguaeg. Aga uus rand on vanalinnas kohe keset lahesoppi, siinsamas kõrval on kohe pisike sadam klaaspõhjaga laevade ja muu mudruga. Ülevalt pankranniku pealt avaneb sinna päris hea vaade. Lonkisin trepist alla vanalinna kolistama. Siinsamas nõlva peal on ka need imelikud pisikesed majad mida me eelmine kord juba tudeerisime aga ei saanud pihta mis värk nendega on. Need ei sobi üldse üldisesse konteksti ja näivad nagu võõrkehad. Tuleb välja, et need on veel ennesõjaaegsed Israeli majad. Majad iseenesest pidavad head olema, suvel jahedad ja talvel soojad. Vanalinnas vaatasin, et rattapoode nõrkemiseni aga sõitmas neid kuskil väga ei näe. Ja huvitaval kombel on valdav enamus jalgrattaid kõikvõimalikes stiilides valuvelgedega.

Kui vanalinnal tiir peal lonkisime tagasi hotelli poole aga miks otse kui ringiga saab 😉 Põikasime läbi Dahab keskusest tegime väikse kohvi ja vaatasime mida uut on. Ega midagi erilist polnudki peale siinmail harvaesineva heas toitumuses kassi, kes oli ennast sisse seadnud papagoipuuride kõrvale.

Lõpuks tiiruga hotellis, väike õhtusöök ja kotile

The post Egiptus. Sharm el Sheikh, tiksumise päev appeared first on Muhkel.ee.

Ega siingi keskuses puudu oma nännipood kõikvõimaliku juraga, kui oleks suitsumees siis saaks siit muidugi ägeda piibu 😀 😀 Lõpuks bagid tangitud ja minek, bagid on siin keskuses parajad rondid, ega nad seal Haciendaski etemad olnud. Tiksusime vaikselt kolonnis mööda põlluvahe teid mingisse järgmisse nännipoodi. Siin räägiti põgusalt kuidas kohvi ja kakaod tehakse, muidugi Mama Juanat pakutakse ka tasuta proovida. See jook on siin igal nurgal ja igas asendis pakkumisel. Iseenesest ei midagi erilist, tehakse nii, et 50/50 vein ja rumm valatakse kokku mingi lepalaastu peale ja valmis ta ongi 😀 Pidavat kohalik viagra olema aga jutuke hea küll, pole siiani veel püstiste mastidega horde kohanud 😉

Kui kohvi ja kakaoga tutvus tehtud kimasime mööda maanteed edasi mingi kohaliku koopajärve juurde. See olemuselt samasugune nagu Santo Domingos ainult pisem. Santo Domingos oli koopas kolm veesilma siis siin ainult üks. Soovijad said ujumas käia, vesi haruldaselt läbipaistev ja soe. Praktiliselt veepiiri näha ei ole. Andrus pani trepist alla ja sahinal jalgupidi vette ilma, et oleks vett näinud 😀

Peale koopa külastust kimasime edasi kohalikku randa. Macao rand pidavat olema kohalik ülikõva rand. Noh ei tea mis siin kõva on muidugi. Vaatasime üle, rand nagu iga teine ei midagi erilist kui just mitte arvestada pisikest pankrannikut 😉 Paar “restorani” tüütud nännimüüjad ja kõik. Isegi rahvast ei olnud eriti, ruumi lahedalt kõigile. Niikaua kui teised rannas töllerdasid tegin drooniga paar taevapilti. Taevast vaated on siin muidugi ilusad pole midagi kobiseda. Miski poole tunni pärast kimasime tagasi alguspunkti. Osa meie grupi vennikesi olid ülepea sitased, nu ei tea kus nad seda teha suutsid kui teed suhteliselt kuivad 😀 😀 Kui kõik said ennast puhtaks pestud viidi meid tagasi Bavarosse. Kokkuvõtvalt maksis see trip tänaval 45$ ja selle raha eest oli asja küll. Reisiesindaja sama pakett oli 60$

Hotellis olid täna jälle nännimüüjad kohal. Panin tähele, et nad on siis kohal kui uued grupid tulevad, muudel päevadel neid pole. Kuna täna oli ilm ok mõtlesime üle vaadata hotelli ranna. Hotelli rannaäärses korpuses on väike söögikoht kus saab hamburgerit ja alkot. Kuna meil kõik hinnas läks vähe prassimiseks 😉 Võtsime prooviks hamburgeri ja friikad. Hamburger on siin tagasihoidlik, saia vahel on kotlett, salatileht, tomativiil ja näpuga sibulat. Ütleme nii, et kotlett oli küll natuke harjumatu maitsega kuid tundus, et seal sees oli ikka natuke liha ka. Igatahes oli see vahelduseks parem toit kui meie hotellikorpuse saast.

Rannad siin on vaba juurdepääsuga, ei ole ainult hotellide omad nagu Egiptuses või Türgis. Samuti on siin randades üllatavalt vähe rahvast aga võibolla pole veel päris hooaeg käes. Kuigi väljas stabiilselt +30 tuuris. Siin oli rannas isegi piraadilaev. Etteruttavalt ütlen, et algul mõtlesin neid on siin kõik kohad täis nagu Türgis, aga tegelikult mitte ühtki rohkem kuskil ei näinudki. Muidugi hiljem kui juba kodus tagasi kuulsin, et seegi laevuke olla siinsamas reidil põhja läinud 😀 Uurisime drooniga veidi ümbrust, vaatasime, et meie hotelli mereäärse korpuse katusel on isegi bassein. Valdav enamus ümbruses on hotellid, kuid on ka kortermaju. Kui tiir tehtud kobisime hotelli sööma ja kotile. Tegin arbuusi ja laimi prae 😉

Tegin väikse taevavideo ka meie hotelli ümbrusest.

The post Dominikaani trip. Bagid ja Macao rand appeared first on Muhkel.ee.

Kui nende kallal natuke toimetada on varjendeid küll ja küll. Ma arvan, et nii mõnigi Tallinnas, Astangul, Laagris, Humalas või Naagel asuv varjend elab isegi Tallinna tuumapaugu probleemideta üle. Aga noh mis spetsialist mina olen, meil ju “spetsialiste” terved ministeeriumid täis 😀 😀 Ärgem muidugi unustagem ka Kose ja Varnja varjendeid aga need on ju kõik ära läbustatud ja kraamist lagedaks tassitud. Lätis on nii mitugi vana nõukaaegset varjendit täiesti korras. Aga see selleks. Alustuseks vaatasime üle Madise joa mis saab alguse soost ja jookseb kirikuaia alt välja. Praegu oli see veerohke ja ägedalt jääs, suvel kuivaga pole siin vahel vett üldse. Lõpuks on Madise kiriku torn ka uut kuube selga saamas, eks tuleb mingi aeg uuesti üle vaadata kuidas välja tuli 😉 See kirik on natuke omamoodi kui teised, seda kirikut kasutatakse meremärgina.

Edasi liikusime Pakri pankrannikule sealt Lahe panga suunalt. Seal pankranniku all on säilinud kõvasti vanu vene sõjaväe hooneid. Nii mõnigi neist on looduses praktiliselt märkamatu ja sobib imehästi isegi pikemaaegseks varjumiskohaks. Siin asus arvatavasti torpeedoladu ning ilmselt ka rakett- ja suurtükirelvastuse ladu. Siin on osadel hoonetel isegi uksed ees ja katused peavad. Praktiliselt võta kätte ja koli sisse 😉 Siit mitte kaugel on mere kaldal ka RMK lõkkekohad.

Edasi põikasime läbi ilmselt 1941 rajatud Leetse 76 mm õhutõrjepatarei kasarmu varemete juurest. Erinevate allikate põhjal on siin aegade jooksul olnud Paldiski õppekeskuse reaktoriala ehitusväeosa linnak ja ka sõjaväekaubastu sigala. Edasi vaatasime üle küllaltki hästi säilinud nelja positsiooniga 76mm õhutõrjepatarei. See on samuti varjumiskohaks ideaalne kohake, seest küllaltki ruumikas ja kuiv. Muidugi mingid kohalikud naljamehed on tulepesa alla teinud lõkkekoha 😀 😀 Idee poolest hea ja praktiline koht, saab süüa teha ja ilmselt isegi veidi ruume kütta, suits väljub ülevalt tulepesa laskeavade kaudu. Nii, et sees pole mingit vingu 😉

Edasi vaatasime üle praeguse kalajahutehase taga olevad Leetse I raketibaasi pettepositsioonid, need on päris raketibaasist eemal ca 0,5 km. Stardipositsioonide pinnasevallid on hästi säilinud ja polegi veel väga võssa kasvanud. Vaatasime üle ka raketibaasi päris asukoha. Siin asus 1964–1990 aastatel 94 seniitraketibrigaadi 14 seniitraketidivisjon kompleksiga S-125. 1990–1992 oli siin aga selle brigaadi 9 seniitraketidivisjon kompleksiga S-300PS. 1992–1993 kui S-300PS divisjonid olid Eestist ära viidud kuid osa Vene vägesid veel Eestist lahkumata paigutati siia Saaremaalt ära toodud 210 brigaadi S-125M divisjon. Väidetavalt olla siin olnud ka positsioonide uued kaitsevallid kuid need on tänapäevaks minema veetud.

Sellelsamal divisjonil on siit ca 2 kiltsa kaugusel ka varupositsioon aga sinna luusima ei viitsinud minna. Seal pidavat olema veel säilinud võimsad kaitsevallid, aga eks ükspäev vaatan need ka üle. Siin baasis on säilinud panga serval olev dzott ja paar täiesti arvestatavat varjendit. Dzotist avaneb väga hea vaade uuele Alexela sadamale. Kusjuures üks hoone siin kompleksis tundubki olevat puhas varjend. See on seest täiesti kuiv ja imekombel pole isegi prügi väga täis. See kohake sobib ka väga hästi varjendiks. Selle väeosa kasarmud ja elumajad asusid veidi eemal, praeguse kompressorjaama vastas üle tee. Põgusalt piilusime neidki. Kusjuures elumaja karp tundus täiesti kõva ja oli seest kuiv, pane uksed-aknad ette ja elamine missugune 😉 Muidugi kohalikud sõjamängude mängijad olid ühte tuppa ehitanud kruusakottidest korraliku tulepesa.

Tuulepargi servas vaatasime üle veel ühe 1941 rajatud ja hästi säilinud nelja positsiooniga 76 mm õhutõrjepatarei. 1945 olla siia paigaldatud 4 järelveetavat 85 mm kahurit. Seegi on vajadusel täiesti arvestatav varjumiskoht. Lõpetuseks kiire pilk ka 1950 aastatel ehitatud Paldiski raudteepatareide tulejuhtimistornile. Sama projekti järgi on ehitatud tulejuhtimistornid veel Suurupis, Hiiumaal Tahkunas ja Ristnas. Peale raudteepatarei likvideerimist 1960 aastatel jäi torn kasutuseta. Hiljem olevat see uuesti kasutusele võetud Pakri polügooni tulejuhtimispunktina. Torni kõrval olevas komandopunktis oli lisaks veel Paldiski linnajuhtide varjend. See komandopunk on vajadusel ilmselgelt kasutatav praegugi päris arvestatava varjendina. Nii, et ühe päeva jooksul õnnestus leida suva kohtadelt päris arvestatav hulk päris varjendeid ja varjumiskohti mis pole Päästeameti naljanumbrid. Kui meie ametnikud viitsiksid veidi jalad kõhu alt välja lükata leiaks neid ilmselt veelgi.

The post Pakri poolsaare militaarobjektid ja kohad mis sobivad kohe varjumiskohaks või varjendiks appeared first on Muhkel.ee.

Käisime vaatasime üle lisaks keskväljakule ka kohaliku joa. Ega see siin päris ei ole, nii nagu Valastegi, vaid lihtsalt kuivenduskraav. Samas vahet pole peaasi, et vett oleks. Külmaga on see juga üsnagi äge oma jääskulptuuridega. Huvitav, et keset novembrit on pajuurvad, need peaks ju ikkagi kevadel olema. Muidugi lisaks pajuurbadele lisas halli sügisilma värvi ilus kärts puuseen.

Üle pika aja õnnestus sisse kiigata ka Pakri tuletorni. Viimati sai siin üleval käidud aastat 15 tagasi. Vahepeal siin väike uuenduskuur tehtud, mõnes kohas näeb seintel isegi vana värvi. Ülevalt avaneb ümbrusele muidugi päris äge vaade, võimalusel soovitan kindlasti siia üles turnida juba ainult selle vaate pärast. Kui tuletornis käidud viskasime kiire pilgu vanale tuletornile kah, ega seda ilmselt enam kauaks ei ole, loodus võtab oma. Veel mõned varingud ja läinud ta igavikku ongi.

The post Paldiski appeared first on Muhkel.ee.

Kobisime Kivisillale, vot siin pole tükk aega käinud. Siin on ligipääsuga nii nagu on, otse letti nagu Valastel sõita ei saa. Kas jätad auto maantee serva ja longid kilomeetrikese üle heinamaa või pargid SPA hoovi ja longid sealt jala umbes kaks korda niipalju kui maantee äärest. Kurja küll, siin oli sama teema nagu Valastel, vett polnud. Kui just mitte arvestada paari imepisikest nirekest. Siin otsustasime ikka all kanjonis ja mere ääres ka ära käia. Siin muidugi noolsirge trepp alla ja annab pärast üles turnida. Igatahes on see tsill koht ja kindlasti tasub käia. Kes siin varem käinud pole siis mõned pildid on ka ühes varasemas blogis.

The post Valaste ja Kivisilla appeared first on Muhkel.ee.